Maal ehk Mississippi jõe ääres

Hommikul ärkasime oma hilisõhtul leitud motellis. Kena vaade avanes:

Kuna hommikupäike ei paistnud vee peale, siis oli vesi külm ja keegi ÕNNEKS ei kippunud basseini :) Mitte et mulle ei meeldi basseinis ujuda, vaid et meie aeg siin on niigi napp, siis ei tahaks seda tsivilisatsiooni mugavuste peale kuidagi raisata. Eile õhtul kell 8 oli ilm õues 27C :))) ja hommikul kell 9 päike juba näpistas :) Ühesõnaga, hakkasime liikuma. Kuna olime New Orleansi lõunapoolses äärelinnas, siis iseenesestmõistetavalt võtsime ette mõtte minna avastama Mississippi jõge, mis siit edasi suubub juba Mehhiko lahte. Teekond sinna oli suht kirju:

Tee äärde jäi palju apelsiniistandusi oma sirgete rivide ja hästihooldatud puudega.

 Kuigi leidus ka mõneti võssakasvanud istandusi ;) koos apelsine täis puudega. Te ei kujuta ette, milline kiusatus meil oli apelsiniraksu minna... Siitkandist tuleb korralik panus apelsine Ameerika turule. Ostsime ka kohalikust müügikohast omale ka kaasa.

"Navels" käib nende apelsinide kohta, millel on üleval osas selline pussakas, kuhu kasvab teine miniatuurne apelsin sisse ja mille koor on tavaliselt paksem, Eestis müüakse ka. No NII HÄID apelsine ei ole ma veel saanud :) Kujutate ette suussulavaid apelsine? Täpselt sellised nad olidki.

Erinevaid villasid jäi ette, samas oli ka filmidest nähtud vagunelamuid.

See rippuv sammal nendel puudel on nii romantiliselt ilus, nagu uduloor oleks ees :)
Kui teeäärne idüll otsa sai, tuli miskit ootamatut - nafta ja kütuse tehased :S Nt Chevroni (nagu Shell või Statoil või Neste) naftatehas - sihuke suur-suur ja hästi keeruliste torude ja särkide-värkidega. Siin tehakse autokütust. Lihtsalt naljakas tundus. Ületeeäärses tanklas oli kütus suht kalli hinnaga... samas kui Mississippis on kütusegallon (3,75l) keskmiselt 10 senti odavam kui Louisianas ja Alabamas ja 20 senti odavam kui Floridas.

 Vaatasin korraks taevasse ja keda ma näen? - suur kotkas (ma ei ole kindel???) tiirutas majesteetlikult meie kohal. Minu jonniv ja vastuhakkav ja turtsuv kaamera, mis jätab pooled pildid tegemata ega näita ühtegi tehtud pilti, tegi nüüd õigel ajal täitsa talutava pildi ära.

Sellised ilusad lillekesed õitsesid aasal, taamal olid kaugel-kaugel lehmad. Nagu täitsa maal. Olime nüüd naftavärgist jälle kaugemal. Kaarti uurides selgus, et me sõidame jõega kogu aeg paralleelselt. Kaardil oli tee otse jõe ääres, aga meie teda ei näinud. Mingi totakas vall oli jõe ja tee vahel (ok, ma saan aru, et üleujutuste eest on vaja kaitset). Ja nagu kümnesse leidsime imekitsa kruusatee, mis viis otse valli peale. Ja loomulikult võttis meie jeep oma suuna sinna. Ja me taasnägime MISSISSIPPIT!!!

See on Atu panoraam pilt,  mingit käänakut polnud. lihtsalt jõeäärne on kokkukeerdunud :) Meie oleme valli peal ja see mudamülgas ongi meie jõgi :)))

 Võtsime iisilt: issi otsis liblikaid ja meie nautisime niisama. Vasakul läheb alla jõkke ja paremal metsaserva.Mingil põhjusel tuli Eesti juulikuu kusagil maal silme ette, Saaremaal, nt.

 See lilleke pole üldse oluline, vaadake hoopis seda punast täppi (neid on isegi 2). Kes see on? Lepatriinu!!! Ilma ühegi täpita, nagu punane mammu :))) Neid oli seal mitmeid.

 Teisel pool olid toredad mülkad. Mina ja Ribi ei näinud, aga issi ja Atu nägid kilpkonna, kes vette sulpsatas. Järsku läks jube ragin lahti - ilus suur lind otsustas jõeäärses võsas end liigutada. See on hall haigur.

Jõge ääristavad puud ja võsa, millest omakorda jääb kaldani 3-4 meetrit mudast vett. Vahepeal sõitis suur kaubalaev või tanker või jumal-teab-mis-tööstusalus meist kaugelt mööda

 Ja kohe jõudsid "randa" ka väiksed lained :)

 Iga natukese aja tagant rõõmusts miskit silma, seekord olid need imelised valged lilled - ameerika kriinum ehk "sooliilia" nagu teda siin kutsutakse - swamp-lily... (Floridast pärit Crinum americanum)

Nii nad seal kasvavad :) Ja siis järsku jäid meile teeäärde suured kivisöe hunnikud. Ühelpool on hunnitu loodus ja siis miskit sellist koledat...

Sõitsime sellest tehasest tagant valli pealt mööda. Usin töö käis, mis sest et pühapäev oli. Ei tea, kas nt Venemaal pääseks ka sellistele tehastele nii lähedale? See oli ikka hiiglaslik. Küsisime ühe kiivri käest, et kas me siit kuidagi alla ka saame või peame terve tee tagurdama, sets ümberpööramiseks polnud ruumi. Saime ikka alla ka ;)
Nii tore oli, aga pidime NO poole tagasi sõitma, sest krokufarm ootas külastamist, ja 350 km kodusõitu.