Teel Alabamasse tegime peatuse teeäärsel turul - Arturi-vanune poiss müüs kohaliku küla juur- ja puuvilja ja igasugu hoidiseid. Jube lahe mõte, meil võiks ka kusagi maatee ääres olla püsilett, näiteks Mooste külje all, kus müüakse sealtkandi rahva kaupa. Kahes potis olid keedetud maapähklid. Öääk, oli minu esimene mõte (ma ei söö maapähklit, sest mulle absoluutselt ei maitse nende maitse), aga mehed otsustasid ära proovida, et mis nendega siis tehtud oli. Olid teised koorega keedetud ja maitsesid nagu ... - keedetud põldoad!!! Uskumatu. Teises potis oli cajunimaitselised (cajun on Louisiana vürtsisegu, omane siinsetele lõunaosariikidele), ostsime neid 1 naela kaasa. Terve tee krõbistasime süüa oamaitselisi arahhiise. Isegi mina sõin ja ei virisenud. Kui keegi oleks pimesi proovida andnud, oleks raudselt ubadeks pakkunud. Siin on nende pilt, keedetud koos jalopenodega, koorega, kooritud ja koored.
Tuleb Eestis järele proovida, äkki õnnestub Mummi ka ära petta ;))))
Võtsime kätte ja tegime erinevate banaanidega ka sotid selgeks.
Plantaanid näevad välja nagu banaanid, aga on tavaliselt veidi suuremad. Neid tuleb enne tarvitamist küpsetada. Rohelistest tehakse soolaseid suupisteid, nad on tärkliserikkad ja maitsevad nagu praekartulid ja neist saab suurepäraseid chipse. Kui nad seistes kollaseks lähevad, siis saab neist magustoite teha. Lõpuks ometi sain ma sama maitsega praetud banaane nagu Sri Lankal (kogu aeg imestasin, et miks Eestis tehes nii teine maitse on). Kollased plantaanid on magusad ja täitsa head ka toorelt süüa, aga küpsetatult on lihtsalt hõrgud suussulavad delikatessid. Plantaanidel on hästi tihke koor, mis ei tule niisama lihtsalt ära. Rohelisi peab lausa noaga koorima.
1: rohelised plantaanid, 2: kollaseks läinud plantaanid, 3: beebibanaanid, 4: tavalised banaanid
No comments:
Post a Comment