Fort Pickensi kindlus ja looduskaitseala

Tänase teisepoole päevast veetsime meie oma saare teises otsas, kus me polnud veel käinud. Seal asub I ja II Maailmasõjaaegsed kindlused ja varjendid ja nende vahel on liivadüünidel loodukaitseala.
Piltidel on pelikaniparv:

 Täiesti juhuslikult märkas keegi poistest puu otsas pesal istuvat kotkast :) no küll ma klõpsisin ja kirusin, et paremat fotokat pole...

 See ilus nõtke ja graatsiline olevus on  ameerika hallhaigur. Nemad ja pelikanid on kalameeste nuhtlus, nii ülbeid linde annab leida ;) Nägime pealt, kuidas keegi sai õngega kala kätte ja see olevus oli kohe platsis tiibu lehvitamas, et see kala kuulub just talle. Kuna kala osutus liiga väikseks viskas õngitseja ta vette tagasi, teadagi, kes ta sealt kohe ära napsas :))) Ise ei viitsi endale toitu püüda... Aga ilus on ta küll.

 Siin alumisel pildil põgenebki ta kala hambus minema.

See maastik on siin ikka võrratult ilus, liivadüünid ja kahel pool sillerdav meri.

 Kui kusagile annab ronida, siis TULEB sinna ronida. Eksju?

 Siin on kindlused.

 Otse loomulikult ronisid KÕIK meie pere meesliikmed selle toru otsa ja ma pidin neist kõigist ka fotoseeria tegema.

 Päikeseloojangu eelne taevas

 Kaks äraeksinud mudilast ;)

 Me oleme siin ikka neljakesi :)

 Igale poole ei maksa plätudega tormata, need kaktused on päris valusad, võib oletada. Siin leiduvat muideks ka erinevaid lõgismadusid, korallmadu ja veel mingeid liike. Otsisin, mis ma otsisin, ei vedelenud neid kusagil  meie tee peal ees. Küllap nad nii levinud ikka ei ole, sest siin on ka suur telkimisplats, mis oli udupeeneid matkabusse täis ja lapsed-koerad jooksid ja kilkasid ringi.

Meie saar on nüüd äärest-ääreni läbi uuritud-puuritud-pildistatud :)