Meie õhtud mööduvad valdavalt teleka ääres. Robin joonistab samal ajal
ja Artur kuulab muusikat, mina aga tõlgin. Telekast tulevad vanad head
Sõprade osad (siiani olen kõiki osasid varem näinud), mulle nii
meeldivad need :) ja igasugu vana trääni tuleb ka, st et vanu sarju,
mida meil enam ammu ei näidata. Ja loomulikult KÄSNAKALLE - seda tuleb 4 x päevas ja siis on jubinad nad 5 kopikat teleka ees. Täna ütles noorem poes, et teeme kähku, Käsna algab... (minu jaoks pakuvad poed endiselt avastamis-jalutamisrõõmu...). Isegi Animal Planet on neil omamoodi ja tobedate reklaamidega, mida Euroopas küll pole...
Kanaleid on neil sadu ja ma pole vaevunud selgeks tegema, mis vahe neil
on, sest kogu aeg tuleb kas reklaame või talkshowsid minu jaoks
tundmatute nägudega.
Raadiokanaleid kuulan autos kolme erinevat, aga muusikaon neis täpselt
ühesugune - Rihanna laulab mitu korda tunnis sellest, kuidas ta
armastuse leidis; Kelly Clarkson sellest, et mis teda ei tapa, teeb
tugevamaks ja Flo Rida laulab oma heast tundest. Justkui kõik muu, mis
jääb nende laulude vahepeale on mingi suvaline augutäide, mis kellelegi
isegi meelde ei jää... Niisiis, iga kord kui ma meie pika silla peal
olen, jõuab Rihanna mulle laulda, sest sild on pikk ja kui ta esimese
silla peal ei jõua, siis viimase lühema peal kindlatsi. No ja Lady
Gagale antakse ka vahel sõna. Ühesõnaga, täpselt sama muusikavalik, mis
kuua aega tagasi Hawaiil või ... Eestis...
No comments:
Post a Comment