teekond Atlantast Pensacolasse

Et ma ei unustaks oma muljeid, siis panen neid siia suhteliselt kaootilises jarjekorras.
Ootasin Atlanta-Pensacola 6-tunnisest teekonnast palju - ikka eksootikat ja uusi elamusi. No midagi me leidsimegi... Esiteks, ei ole inimesed igal pool Ameerikas s6bralikud. Alabamas, mis on yks t6eline countryside ehk parap6rgu meie m6istes, kohtasime Shelli bensukas sellist teenindajat, et isegi meil, Eestism lastaks taoline paevapealt lahti. Siin on kombeks bensiinijaamas enne tankimist maksta ette. Aga no kust peaksin mina teadma, kui palju minu uude (=v66rasse) autosse peaks galloneid-dollareid mahtuma??? Georgia osariigis, Atlanta kylje all, ei olnud probleemi, naitsik lubas kenasti enne tankida ja siis maksta, aga nyyd see "teenindaja" loomulikult keeldus. Seletasin kenasti ja viisakalt, et mul pole absoluutselt aimugi - teda see ei huvitanud yldse ja luges oma ajalehte edasi. No arvutasime siis Arturiga, et kui palju meil eelnevas kohas umbes kulus ja kysisin siis 3 gallonit. Ei, see ka ei k6lvanud, tema tahtis dollarites.Ja kohe niimoodi l6unaosariikidele omases natsutavas aktsendis ja vastikul toonil. Tal oli ju jube raske arvutadam et, mis see 3 gallonit maksab... Otsisime siis ise hinna yles (ta ju ei aidanud selles ka mitte), tegime korrutused ja kysisime l6puks 10 dollari eest. N6me, eks see yks kolgas oli... Ma nimelt pidin oma teekonna Atlantast Pensacolasse bensutshekkidega ara t6estama, seepasrast me tilga kaupa seda ostsimegi, sest auto ju peaaegu ei kulutanudki kytust.
P6nevaks laks teekonnal siis, kui Atu jarsku markas, et mis nende puude lahti on. Olid teised tee aares nagu pilpad laiali pillutud ja mitte kahte lehte vaid igas ilmakaares. Ja nii umbes kilomeetri jagu, siis oli k6ik jalle kenasti. Meenus, siit laks ju nadal varem yle tornaado, kus hukkus 2 inimest, suurem laastamine oli Birminghami linnas, aga see siis suht kiviga visata. Kahju, et fotokat kaeparast polnud, kiirteel ei saanud pidama ka jaada ja otsima hakata. Meie jaoks jallegi eksootika.
Kohe, kui Florida osariigipiir tuli, laks ka loodus huvitavamaks. Sinnamaani oli vaid okas- ja lehtpuumetsasegu, nagu oleks Parnusse s6itnud, ainult et laiema tee peal. Igav. Nyyd olid palmid juba siin-seal ja temperatuur muudkui t6usis. Yle 20 ikka (70 F = 21 C), siin Celsiust ei tunnistata, tasapisi harjume. Kodune -26 C v6rduvat -14 F.
Kusagil s6itsime yle lahesopi ja vaatan, et jube suur kajakas lendab ees ja aina suuremaks laheb. L6puks, kui lind pea kohal oli, selgus, et miskit pelikanilaadset hoopis :))) See mulle meeldib.
Eestist muretsetud USA GPS viis meid perfektselt kohale. Osad Pensacola linnaosad meenutavad Coconut Drive'i Miamis, selline lopsaka looduse all varjus olevad ilusad puumajavillad.