Paraadilt, mis osutus väga südamlikuks ja toredaks, läksime koju
sööma, et siis jälle edasi tormata. Korteriomanik ehk Rob ehk
psühholoogiaprofessor kutsus meid oma 8-aastase tütre korvpallimatšile.
Loomulikult kasutasime võimalust ja käisime vaatamas. Rob on ise ka
tüdrukutele treeneriks. Parasjagu oli käimas kaks matši korraga, ga
8-sed tüdrukud mängisid jumala asjalikult. Mäng oli organiseeritud ja
keegi ei tormanud uisapäisa (mida oleksin oodanud). See, et tegemist oli
väikeste tüdrukute mänguga, meenus alles siis, kui keegi maha
prantsatas ja suure nutuga minema läks.
Rob on pildil vasakul pool, valge pusaga. Robi tüdrukud võitsid 6:4. Vanematepoolne ja vanavanematepoolne kaasaelamine oli omaette vaatamisväärsus. Treenerit polekski tegelikult vaja olnud, sest vanemad juhendasid stabiilselt ja kõvahäälselt ;)
No comments:
Post a Comment