Ristmikud

Nagu reegel ütleb - Ameerikas on kõik suur. Nii on ka ristmikud. Väikses linnas on suured ristmikud. Kui ühes suunas on 4-6 rida ja vastasuunas samapalju ja kui ristuv maantee on sama lai, siis kujutage seda kahe jalgpallistaadioni suurust ristmikku ette. Valgusfoorid jooksevd diagonaalis üle ristmike, igale rajale oma tuli. Miks ma sellest räägin? Sest käepärast peaks autos olema alati juturaamat. Kui te jäite napilt punase tule taha, kulub mitmeid-setmeid igavaid minuteid, enne kui roheline tuli naeratab jälle. Nii pikalt ei pea Eestis kusagil ootama kui siin. Samas ei kesta Eestis ka roheline tuli nii kaua kui siin. Ülikool on meie elamisest 37 km kaugusel. Ummikuid peaaegu pole, vähemalt mitte siis, kui mina liigun, aga aega kulub 40-55 minutit. Kuna ma ummikutes ei passi, siis kaotan aega valgusfooride taga... nõme...Ja roheline laine on siin täiesti tundmatu nähtus. Eestlased kihutavad? Mnjaa.. aga võrreldes ameeriklastega, mulle tundub, et vähem... Ainus koht, kus kiiruspiirangust enam-vähem kinni hoitakse, on Gulf Breeze, see on see vahepealne linnake, enne meie saart, mis asub kahe silla vahel. Seal pidavat vöga range politsei olema, aga mujal, kihutatakse koos politsei autodega kõrvuti. Kuid siinne kihutamine on rahulik, nii kummaline kui seda öelda pole, selline ühtlane mass sõidab kõik lubatust tunduvalt kiiremini.