Olime pühapäeva pärastlõunaks kutsutud Sami ja Jo poole külla. Nad elavad väljast väikses, kuid seest suures ühekorruselises majas, sellises armsas ja õdusas, koos kahe koeraga. Sam keetis terrassil koos Robiniga meile krevetisuppi ja Arturile oli ettenähtud kohalike itaallaste tehtud vorst, mis oli praktiliselt puhtast tailihast. Jo oli snäkiks teinud vürtsikaid spinatipalle, millele lapsed ei suutnud kuidagi vastu panna :)
Mmm, need krevetid, mmm, pärit Mehhiko lahe sügavustest, sihukesed poolsuured (10cm?) ja õrna maitsega. Keedeti neid Cajuni vürtsiseguga maitsestatud vees, kus oli palju sibulat ja küüslauku, ja kuhu enne oli lisatud rohelised oad ja kartul (krevett ei taha ju üle paari minuti saada). Kõik vähegi tahke võeti leemest välja ja siis ma endale liiga tegingi... Siiani ei saa end korralikult keerata - nii palju lihtsalt ei tohi korraga süüa! Magustoiduks oli šokolaadikook, mida nad kutsusid "Cocacola koogiks". Mulle läks vaid 1mm laiune riba sisse. Loomulikult lahkusime külast "in the American way" ehk siis meile pakiti nädalajagu toitu kaasa ka:))) No nii külalislahked ja toredad inimesed ja lõbusad ja huumorimeelega. Tony, ära kurvasta! Sulle lubati kõike korrata :) Ja kohv maitses nagu kodus tehtud :)
Tagatipuks tuli telekast, mida me korraks koogi söömise ajal vilksasime, ameeriklaste aasta kõige olulisem sündmus. Ei, see pole Oskarite jagamine ega presidendivalimine, see oli Super Bowli finaal (ameerika jalgpall). Vaheajal laulis Madonna ja puha ja näidati imelikke reklaame (nagu igal aastal pidavat olema), kus nt Christina Aguileira ja teised kuulsused virutati kes vastu seina, kes mööbli sisse, jne ja kogu selle miljoneid dollareid maksva reklaami mõte jäigi tabamata... Piletid maksvat "etendusele" kuni 10 tuh taala.
See roheline eestiaegne Lorupi vaagen meeldis neile hullupööra! Ja Olde Hansa mandlid :)
No comments:
Post a Comment