Eile õhtul, viimsel tunnil, leidsin ürituste kalendrist, et täna
toimub Pensacola näituseväljakul Bird Show. Mida iganes see tähendab,
oli meil vaja minna asja uurima.
Korvpallilt sõitsime otse lindude juurde.
Need on siniaarad ja neid oli päris palju. Tiivad on kärbitud, siis nad ei lenda minema. Kuigi nad ei lendaks ilmselt muidu ka, sest nad on väga peremehesse kiinduvad linnud. Ku
Kui silm seletab, siis nendes karpides on sisalikud-roomajad. Seda see linnunäitus tähendab... Kilpkonni, hamstreid-rotte oli ka.
Need on mingit udupeent tõugu tuvid. Päris kenad vaadata.
Siin olen ma meie
Kui silm seletab, siis nendes karpides on sisalikud-roomajad. Seda see linnunäitus tähendab... Kilpkonni, hamstreid-rotte oli ka.
Need on mingit udupeent tõugu tuvid. Päris kenad vaadata.
Siin olen ma ühe meie lemmiktõuga (ma võtan selle koera siis, kui vanaks jään), kelle põrandalt kinni püüdsin :) Tal oli ikka perenaine ka tegelikult rihma otsas. Brüsseli grifooniga siis tegemist. Erakordselt nummi-nunnu koerake ja tema suured-suured sügavad silmad ja see karvane ninanösu ja kui kerge ta oli (ja kui vähe ta sööb...).
Nime enam ei mäleta.
Meie
lahkusime näituselt... ei, seekord ilma linnuta... aga lembelinnu
raamatuga ja linnupesaga, sellise kolmnurksega, kuhu linnuke öösel tuttu
läheb. Robin ostis oma tulevasele linnule (mul on lapsevanemana nii
raske tõsist nägu teha ja öelda, et ei, lapseke, me EI võta lindu, sest
ma ju tegelikult ikka ise ka väga tahan...) Aga me teeme asju
järjekorras: kui tingimused on olemas, siis palun väga :)
No comments:
Post a Comment