ööbvisime Albany külje all. Armas väikelinn, mis suutis meid üllatada oma IMELISE jõeäärse pargiga. Selles jões (the Flint River) oli nii palju kilpkonni ja mina olingi kohe müüdud...
See kilpkonnake võtab siin päikest. Natukese aja pärast keeras ta end ringi, sest päike oli ju veidi liikunud (sinnamaani ma tegelikult veidi kahtlustasin, et äkki on kuju keset jõge...):
Ja siin püütakse päikest lausa kolooniana:
Vaata, kust tahad, ikka oli jõeäär imeilus.
See park oli alles hiljuti korda tehtud, uhke infokeskus oli ehitatud ja puha, koos lastemänguväljakuga. Tädi tuli meiega juttu rtääkima ja see lõppes sellega, et meist tehti pilti ja ilmub pisike nupuke kohalikus newsletteris - noh, et nii kaugelt külalised ja puha... :))) (me saame siin maal kuulsaks!!!)
Jõega paralleelselt oli lai jooksurada, kus esmaspäeval, keset päistpäeva, oli usinalt jooksjaid. Miks nad tööl polnud??? Tee äärsest võsast leidsin ma meie lõhnava kuslapuu, täitsa metsikult:
Veel edasi rõõmustasid silma mammud:
Miskit lõhna nii hästi, meenutas meie sirelit ja eks ta mingi sugulane ilmselt oligi, ainult et kõrged puud olid:
Ja siis ma leidsin lille, mille nime ei tea, aga mis kasvab meil Muugal ja mul Saaremaal ja mille poegi me Kristaga rõõmsalt teistele jaganud oleme. Päiksega läheb õis lahti ja õhtul taas kinni, pundis on nad väga ilusad. Olenevalt varjust ja päiksest on ta värvus lillast siniseni. Ja siin täitsa ise:
Päike läheb päeval aina kuumemaks ja enam ei ole niiskust. Kuiv krõbe kuumus, päikse käes üle 40C, kohe valusalt näpistab. Varjus on niiiiii mõnus soe...
Sellised armsad majad on siinsetes linnades:
Pärastlõunal jõudsime Atlanta külje alla, kus võtsime motelli ja suundusime ümbrust avastama.
No comments:
Post a Comment