Veel kala püüdmisest

Kala  on nüüdsest meie ametlik kodune rahvustoit ja mitte igasugune kala, vaid väga õrnna valge lihaga white trout (no ei ole eestikeelset nime talle antud ja ehkki nimi viitab forellile ei ole ta seda teps mitte). Meie issi tõi täna taas 3 kala ja õhtul püüdsime kõik koos veel ühe juurde. Kalapüük on muidu ka põnev, näeb igasugu imeloomi. Hommikul olevat raid vee peal ringi ujunud ja mõned olid ka väljapüütud (aga neid vist ei sööda) ja jäetud lindudele (kahjuks, oleks võinud ju vette tagasi visata). Peaaegu alati näeb mõnda hiigelsuurt meduusi silla alt läbi kihutamas ja erinevat kalad löövad lupsu. Vahel on põnev näha, mida keegi on kätte saanud - täna õhtul oli suur säga (=põhjakoristaja) kellelegi konksu otsa jäänud, no ikka suur oli...

See oli fotoreportaaž meie tänaõhtusest kalast :) Hommikust ootas 3 fileeritud kala veel külmkapis, nii et õhtusöök tõotab tulla korralik :)

 Noored harjutavad kätt :) Kuna kai äär oli nii madal, siis minu närvid ei pea sellele vastu ja rohkem ma sinna lastega koos ei lähe. Mul oli kogu aeg hirm, et keegi kukub alla - veepiirini on umbes 6 meetrit ja sealt põhjani 7 meetrit... Ühesõnaga, kõikide tervete närvide säilimise huvides mina enam kaasa ei lähe ;)

Püüdmine käis kuni pimeduseni ja selt veel edasigi...

Päikseloojang silla all võib ka romantiline olla :)

 Ja seda nautisime õhtuhämaruses ;)