Missississippippi

Täna hommikul ärkasime kõik kell 7 tõsises reisipalavikus. Otsustasime eile õhtul, et laupäeval-pühapäeval teeme tripi Mississippisse ja Louisianasse :))) Lennureis pole pooltki nii huvitav, kui kogu pere autoreis tundmatusse. Selline etteplaneerimata "elame-näeme-kuhu-rattad-viivad-reis". Issi oli enne meid juba köögis ja ahjusoojad muffinid, skoonid ja röstsaiad ootasid. Kohv joodud ja kaup peal, istusime autosse. Õues oli juba 25C.

Nii, nüüd on Florida-Alabama piir ületatud. Sellest osariigist me praegu ei räägi, sest siin me oleme juba käinud ja näinud ja varem veidi jutustanud.

 Ja nüüd juba Mississippis :))) Siin on selline tore, väga tore komme, et osariigi piiril olevas turismiinfopunktis jagatakse tasuta VÄGA HEAD kohvi ja lahkelt sõbralikku nõu ka :) Mississippi (jummal, kui tüütu nimi) omas asus ka minimuuseum, kus sellised toredad vanaaegsed neegrimammide rõivad:

 Kiirtee-äärne on tegelikult väga igav, ühelt sillalt sain veidi sellist soist märgala, aga nadilt. Õnneks saime kiirteelt maha keerata ja teekonda mere ääres jätkata :) (Mehhiko lahe, siis endiselt).

 Järgmised pildid on Biloxist, kus asus pikk-pikk autoteega paralleelne rand. Fotodel on valgus oaigast ära, sest mu fotokas otsustas pildid enam-vähem kotti panna. Ta ei näita mulle enam ühtegi tehtud pilti, (et ma juma eest ei saaks valgust ja säri ise sättida), aga autoprogrammiga pildid pole just kõige paremad. (hea, et ta üldse teeb)

 Luksuslik villa tee ääres.

 Kahe autosõidurea vahele oli end sättinud üks armas valge majakas. Foto on tehtud jätgmisesdt turismibüroost. Käisin otsimas külmkapimagnetit ja sain nii siira vastuse: "Siin on 2 tükki, [enne kui ma neid silmatagi jõudsin] aga kui need teile ei meeldi, siis 3 miili pärast on suured alligaatorilõuad, millest ei saa mööda vaadata, siis seal on suur turistipood." - ja loomulikult ma ei vaadanudki tema pakutud magneteid...

 Palmid, valge liiv ja sinine meri - midagi hingele :) Pensacolas on Mehhiko laht väga roheline, siin üldse mitte...

 Ja loomulikult leidsin ma rannast juba tuttavad näod :) Kõhud olid meil päris tühjad, otsisime pikniku kohti, aga mitte ühtegi ja mitte puu varjugi - kõikjal oli lauspäike. Sõitsime edasi.

 Järgmisena jäi meile teele imearmas pisilinnake - Ocean Springs, kus oli parajasti kunsti- ja lilleturg käimas.

 Alumisel pildil on Mississippile iseloomulikud hiigelsuured romantilised lillevanikud. Ma ei tea, kuhu nad need riputavad - uksele? puu otsa? aiateiba otsa? Ilusad küll, aga kuhu???

Piknikipaika selles osariigis ei tulnudki. Kõhud saime täis Louisiana osariigi piiri turismibüroo puhkealal. Aga Louisianast juba järgmisel korral. Vihjeks vaid nii palju, et New Orleans, mille suhtes mul kerged eelarvamused olid (arvasin, et ta on jube üleshaibitud linn oma paari Prantsuse Kvartali tänavaga), osutus kordades-kordades milleksksi palju enamaks, kui üldse aimata võiks. Pimeduse saabudes muutus ka kontingent - igasugu naljakaid perverte liikus ringi ja sattusime Bourboni tänaval (üks kõige tähtsamaid tänavaid) sellistele lõikudele, kuhu lastega ei minda, aga kohal olles oli seda viga raske parandada... ;)))) Jäi üle vaid muiata... Aga sellest kõigest homme-ülehomme :))))